Kuidas leida aega?

Siin postituses jagan praktilisi nõuandeid, kuidas ajast maksimumi võtta ja kõik vajalik ära teha. Soovitused on üldised - iga inimene ja kontekst on erinev. Konkreetsemaid lahendusi saan pakkuda personaalsemas vormis. Kui Sul tekib lisaküsimusi, siis kindlasti võta ühendust - kirjuta chatis ja leiame Sulle personaalsed võimalused Sulle sobivas vormis ja mahus.

Kuidas leida treeningute jaoks aega?

Osava ajaplaneerimisega on võimalik igal inimesel päeva jooksul rohkem teha ja ka rohkem puhata. 

Kui soovid oma ajast selgemat ülevaadet ja aega juurde tekitada Sulle oluliste eesmärkide jaoks, siis hea idee on kirjutada üles oma päevaplaan võimalikult täpselt, kasvõi 30 min. kaupa. Nii saad selge kirjaliku ülevaate, kuhu kulub Su aeg ja kus saaks kokku hoida või seda juurde tekitada.

Prioritiseeri tegevusi - edu võti on valmisolek ja ajalise plaani koostamine

Analüüsi ja mõtle millised tegevused Sinu päevakavas aitavad Sul eesmärke täita, on Sinu jaoks olulised, suurendavad Sinu heaolu? Millised hoopis kulutavad Su aega ja ei too elukvaliteedile kasu ning saaks vabalt ära jätta? Näiteks liigne ja kohati automaatne sotsiaalmeedias aja veetmine.

Koos oma tööpäevade ja tööülesannete organiseerimisega, plaani nädala- ja päevaplaani kindlasti sisse ka näiteks trenn, toidukorrad, aeg iseenda jaoks, pere jaoks, sotsiaalsete tegevuste jaoks. Need on pikas plaanis kvaliteetse ja positiivse elu jaoks täpselt sama olulised Sinu jaoks - pea neist plaanidest sama tugevalt kinni, kui oma tööalastest kokkulepetest ja kuupäevadest. 

Mõnikord on tööl tõesti kiire. Meil kõigil on ja see on mõistetav. Nendeks tuleb valmis olla ehk ajalise plaani koostamise muutub eriti oluliseks. 

Näiteks vali nendest punktidest kasvõi paar punkti, mille planeerimisega saaksid kohe alustada:

Google kalendrit või muud virtuaalset kalendri kasutamisel, mis saadab ka vajadusel teateid oluliste tegevuste kohta ja mida igapäevaselt lihtne järgida on saad aega täpsemini planeerida.

• Kirjuta kalendrisse oluliste projektide, ülesannete kellaajad ja päevad. Leia nendeks selline aeg kus saad keskenduda, oled puhanud ning värske. Kõrvalda selleks ajaks kõik segajad - näiteks sotsiaalmeedia notificationid.
• Mitu trenni on nädalas plaanis? Kirjuta kalendrisse trennide päevad ja kellaajad.
• Planeeri jalutuskäigud, aeroobse tegevuse ning liikumise viisid iga päeva kohta minutites. Seda on ülihea teha näiteks sotsiaalse tegevusena mõne pereliikme, sõbra või miks mitte töökaaslase või hoopis oma koeraga.
• Vajadusel seadista märguanded ja teated, et Sa teaksid juba eelneval õhtul, mis järgmisel päeval ees on. Uue päeva alguses on tegevuskava olemas.
• Planeeri tervislikku toitumist. Kui võimalik ja soovid, siis valmista mingi osa toitu järgmisteks kiireteks päevadeks ette - nii on lihtne tööle tervislik toit kaasa haarata ja kõige hullemad päevad üle elada teadmisega, et Sinu eesmärgid ja heaolu on esikohal ja kontrolli all. Kasvõi 15-20 kiire pausi ajal on võimalik ettevalmistatud toit välja võtta ja nautida mõnusat tervislikku einet. Sellised momendid panevad Sind nägema, et mis iganes juhtub - Sina hoolitsed enda eest ja sead esikohale enda elukvaliteedi. Näiteks varu endale kiireteks hetkedeks lihtsad vahepalad. Need kõik meetodid ja planeerimised on parem, kui mitte midagi.

•  Kui võimalik, siis planeeri päevad, mil keskendud rohkem aega taastumisele, puhkamisele. Hea on kui iga päev leiaksid sellise hetke, kus kerge restart teha - kasvõi mõnusa 45 min treeningu või jalutuskäigu näol.
• Arvesta ka und - mis kell hiljemalt tahad magama minna, et saaksid täisväärtusliku vähemalt 7-8 h magada.
• Vajadusel suhtle oma sotsiaalvõrgustikuga - Nüüd Sa tead, mida soovid teha, kuidas teha ja millal teha. Kui Sul on lapsed või pere, siis arutle näiteks oma perega, et leida lahendusi, mis kõigile sobiks. Leidke viisid kuidas jagada aega ja tegevusi, et kõik saaksid oma olulised asjad tehtud.

 

Alusta targa ajakasutusega ning arvesta ka enda ööpäevarütmi

Hea päevakava planeerimise jaoks on kasulik olla teadlik enda bioloogilistest iseärasustest - ööpäevarütmist.

Sotsiaal-  ja neuroteaduste uuringutes on leitud, et inimesed ei ole kogu päeva lõikes sarnaste võimetega. Inimesed ei ole üldse ühesugused - osad on hommikul ärksamad, kui teised. Hommikuinimesed vs õhtuinimesed. 

Mõtle, millal Sa oled kõige aktiivsem - säti sinna kõige vajalikumad ja olulisemat ressurssi nõudvad tegevused. 20% tegevustest võib anda 80% töötulemustest.

Näiteks lihtsalt paari tunnine artikli kirjutamine, olulise abstraktset mõtlemist nõudva tööülesande täitmine Sinule sobivaimal ajal päevas annab suuremat kasu, kui seda teed kõige produktiivsemal ajal. Nii hoiad aega kokku ümbertegemiste või paranduste arvelt - ülejäänud aja saad veeta perega või hoopis trennis.

Kui oled hommikuinimene, siis võib-olla tasuks paar h varem magama minna, välja puhata ning enne tööd üks mõnus treening planeerida. Hommikuinimestele võib sobida hommikune trenn paremini, kui õhtuinimestele. Siis on jõusaalid ka mõnusalt tühjad ja saad täielikult iseenda heaolule ja eesmärkidele keskenduda.Trennist saadud energialaeng loob Sulle uue tempo, värskuse ja sädeme - nii saadki päeva alguses suure osa oma tegevustest tehtud. 

Õhtuinimestele füsioloogiliselt varahommikune trenn võib-olla nii hästi ei pruugi sobida -  Õhtuinimesed võiksid trenni planeerida lõunasesse või õhtusesse aega. 

Igal ühel on omad eripärad, eesmärgid, võimalused ja väljakutsed. Aega ei ole võimalik täpselt planeerida, sest see sõltub ka teistest asjaoludest ja inimestest meie ümber - aga mingisugunegi plaan ja tegevuskava on parem, kui üldse mitte planeerida. Aeg ei teki iseenesest - see on vaja võtta. 

Uni 

Uuringud näitavad, et täiskasvanud inimestel on uneaeg keskmiselt 7-8 h. Kõik see, mis jääb alla 6 h ei ole tavaliselt piisav. Väga paljud inimesed aga magavadki kõigest 5, 6 h või vähem ega saagi aru, et nende võime asjadega toime tulla võib olla pärsitud. 

Proovi magada rohkem ja planeeri enda und.  Muidu võib tekkida nagu suletud ring - magatakse vähe sellepärast, et ei jõua asjadega valmis. Tegelikult ei jõuta asjadega valmis, sest magatakse vähe. Nii oluline on saada oma täisuni  - vastasel korral kõik, mis päeva jooksult tehakse on justkui nagu läbi aeglase filtri. Ise sellest aru saamata.  Nii ei jää aega üle kõigi vajalike tegevuste jaoks ja stressi tase on sellepärast juba kõrgem.

Uni on aja planeerimise üks olulisim ja geniaalseim, kuid alahinnatuim osa - värske peaga sujuvad tegevused kiiremini, ja tulemuslikumalt. 

 

Trenni kestvus 

Trenn ei pea olema pikk 2 h sessioon. Isegi 45 minutiga on võimalik korralik arendav trenn teha. Kasvõi 30 min on parem, kui mitte midagi. Igasugune liikumine on Sinule kasulik. Samuti ei ole vaja alustada suurelt - kasvõi 2 korda nädalas treeningutega Sa näed tulemusi ja vähemalt on algus tehtud. See ongi kõige olulisem.

Kokkuvõttes

Kõige õigemat ja perfektset hetke trenniga või tervislikuma elustiiliga alustamiseks ei ole. Me ei ole uuteks algusteks mitte kunagi täiesti valmis. Kõigil on alati käsil erinevad projektid, väljakutsed, koolitused, pere, sõbrad, koduga seotud tegevused jne.

Mõni hetk või periood elus võib olla soodsam kui teine, aga kui neid ootama jääda, siis võibki lõputult oma trenne, tervist ja heaolu edasi lükata ja igaveseks trenni yo-yotajaks jääda ehk pannakse trennid ja tervislik elu ikka ja jälle pausile, kui kiireks läheb.

See ei ole vajalik - tuleb lihtsalt kavalam olla ja enda elu eest seista. Võta vastutus ja kontroll oma tegevuste üle -  planeeri oma aega, und, tegevusi. 

Kui vajad selle kõigega nõu või häid soovitusi, siis võta kindlasti ühendust kasvõi siin samas Veebilehe chatis või e-maili teel kreete.suvi@gmail.com.
Aitan planeerida treeninguid ja toitumist. Aitan kõige know how-ga.

Teeme Sinu unistused ja eesmärgid lõpuks teoks, sest kõik on võimalik ka kiire elustiili puhul!